Kõrreliste
taimede botaaniline iseloomustus.
Kõrreliste
hulka kuuluvad ainult heinaliste sugukonda kuuluvad,kuiva kasvukohta
eelis-tavad taimed.Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid
nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks
loalised(nt.luga,piiphein),
lõikheinalised(nt.tarn),
hundinuialised
(nt.hundinui)
.Need tüidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid,mis suve- ja
püsililled.
Tihti
kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas.Enamasti vajavad nad
varjulist või pool-varjulist kasvukohta.päikselises kasvukohas
kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse.Samas
leidub kõrrelis,kes kasvavad eriti hästi
niiskemas mullas.
Rammusas
mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik
vohama.Kõrrelised
võivad väga hästi kasvada ka veekogude
ääres.Sellised on näiteks hundinuiad
ja
harilik
sinihelmikas.
Kõrrelised
on mitmeaastased rohttaimed.Kõrreliste hulka kuulub aga ka
kaheaastaseid taimi,kes esimesel aastal kasvatavad hõreda põõsa
ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti
silindriline,sõlmevahedes
õõnes,võib olla ka säsikas,
tarnadel ka kolmekandiline,õõneta,nõrgalt
eistunud sõlmede ja sõlmevahedega.Kõrrelised
hargnevad ainult
sõlme
kohast.Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid.Kõrreliste hulgas
esineb ka võsundilise haabitusega liike,näiteks päideroog.Lehed
paiknevad kõrrelistel vastakuti ning koosnevad lehelabast
ja tupest.Õied
on koondunud korvõisikuteks või pööristeks.Õied on tavaliselt
erksad ja silmatorkavad.
Joonis
1. Hulgaõieline täkh. Vesihaljas haguhein 'Coolio' Koeleria
glauca 'Coolio'
Joonis
2. Hulgaõieline pööris Harilik aruhein Festuca pratensis
Kõrrelisi
kasutatakse aias dekoratiivtaimena
peenras,pinnakattetaimena,lilleanumas
ja veekogu ääres.Nad on
armastatud taimed,sest nad on
dekoratiivsed,vajavad vähe hoolt ja on enamjaolt leplikud ilmastiku
suhtes.
Kõrreliste
paljundamine
Ilukõrrelisi
paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt,nagu teisigi
rohtseid taimi.
Generatiivne
paljundamine
Mõningad
kõrrelised moodustavad tihedaid põõsaid ja sellest tulenevalt jääb
nende elu- iga suhteliselt lühikeseks.Sellised taimed on näiteks
aruhein
ja sinihelmikas.Et
nende eluiga pikendada,peaks ette võtma jagamose.Jagamine tuleb ette
võtta iga 24
või 36
kuu järel.Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib
jagada varakevadel,kui ka suve esimesel poolel,enne õitsemist.Selline
paljundamise aeg valitakse,sest sügisese jagamise korral ei pruugi
taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda.Hiljem
õitsvate kõrreliste jagaminetuleks ette võtta mai- või
juunikuus.Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam ette võtta
hoopis varrepistikutega paljundamine.Pistoksad lõigatak- se
kesksuvel,pärast uute võsundite tekkimist.
Jagamiseks
kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa abil väiksemateks
osadeks.Pist- okste lõikamisel kasutatakse oksekääre.Pistoksad
peavad olema vähemalt 15 cm pikkused,Jagatud taimedele peab jääma
terveid juuri ning 2-3 lehte.Jagatud taimed võib kohe kasvukohale
istutada.Pistikud juurutatakse enne kasvukohale istutamist
juurutus-peenras või pottides,turba ja komposti segus.Jagamiseks
valitakse päikseline päev. Pis- tikute lõikamise võib ette võtta
ka pilvise ilmaga.
Vegetatiivset
paljundamist kasutatakse eelkõige erinevate kõrreliste sortide
paljundamisel (näiteks
luhttarn ja
teravaõiene
kastik),kuna
seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.
Vegetatiivne
paljundamine.
Kuna
mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad
halvasti,tasuks neid seemnetega paljundada.Sellised on näiteks
stepirohud
ja kaerad.paljude
taksonite kõlvid tehakse sügisel,kuna
nende seemned vajavad paremaks idanemiseks niiskemat mulda.
Taimede
külvamisel tasuks arvestada ka sellega,et mõned liigid vajavad
idanemisel valgust.Samuti võivad seemned idaneda kaua.Seemnetaga
paljundatakse peale mitme- aastaste ka üheaastaseid kõrrelisinagu
näiteks jänesesaba
ja kanaari
paelrohi.Üheaastas-
te kõrreliste seemned külvatakse samuti sügisel otse peenrasse,
Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse
külvikasti,kassetti või väoksemasse potti.Ettekasvatatud taimed
istutatakse kasvukohalealles pärast kevadiste
öökülmade möödumist,juuni
kuus.
Joonis
3. Üheaastane kõrreline jänesesaba Lagurus
ovatus
Joonis
4. Mitmeaastane kõrreline stepirohi 'Poni tail' Stipa
'Poni
tail'
Pildid
pärit:
Kasutatud
on kooli õppematerjali.
